„Uus Eesti, nr.265, 29 september 1939“

Mihklipäev muudab öö habeme halliks

Vanarahva arvamisi ja ennustusi Mihklipäeval.

Kuigi mihklipäev, missugune päev on täna, nüüd möödub peaaegu tähele panemata, oli ta vanasti tähtpäevana võrdlemisi suures aus. Koguni nii, et sel päeval mõnes kohas üldse tööd ei tehtud.

Üldiselt oli mihklipäev vanasti suureks ennustuste päevaks. Siis püüti mitmesuguste looduses Ilmnevate tundemärkide järele kindlaks määrata nii eelolevate ilmade ilmet kui ka järgmisel aastal saadava saagi suurust. „Ei Mihkel mees pole maast võetud ega kesa pealt korjatud,” öeldi selle kohta Lihulas. „Temal on tarkust ja teadmisi rohkem kui kolmel koolmeistril kokku.” Sellepärast ka mihklipäev võib eelolevate asjade kohta kõnelda palju, kui seda osatakse ainult tähele panna. Sel päeval peab silmad lahti hoidma! Tehtud tähelepanekute põhjal teab ka rahvasuu mihklipäevast mõndagi pajatada.

Nii räägitakse, et sealtpoolt, kust tuul puhub mihklipäeval, puhub see ka kõige rohkem kuni järgmise jaanipäevani. „Ku! mihklipäev on noorel kuul, siis tuleb järgmisel aastal loomatoitu vähe ja viletsalt,” arvatakse Läänemaal ja lisatakse, et, mida lähemal mihklipäev vanale kuule asub, seda paremaks osutub ka järgmisel aastal heinasaak.

Kui mitu päeva enne mihklipäeva tulevad esimesed öökülmad, nii mitu päeva peale jüripäeva näeb ka veel jääd.

On mihklipäev udune tuleb ka udurikas kevad.

Kui mihklipäeva õhtul tähed õhtusse ehasse ära kaovad, tuleb soojavõitu ja sularikas talv, mis orastele kahju võib teha.

Kui mihklipäeval näha võib veel rändlindusid, siis ei ole külmasid ilmasid palju enne jõulut oodata.

Kui lehed puudelt langevad enne mihklipäeva, on järgmisel kevadel maa lumest lage juba enne maarjapäeva.

Kui vähe enne või pärast mihklipäeva kostab veel kõuemürinat, tulevad jõuluks sügavad lumehanged,

Kui mihklipäevale järgnev ilm on ilus, ei lõpe ilusad ilmad ka veel nii pea.

Kui mihklipäevaks mets on kollane, läheb kevadel lumi varakult ära.

On mihklipäev kuiv, ei saa oodata sajust sügistki; osutub aga mihklipäev sajuseks, saabub soojavõitu talv.

Mihklipäev oli majaks, millest peale hakati ootama tõsisemalt külmasid. Soojadele enam suuri lootusi ei saanud panna. Selle kohta öeldi: „Jakob viskab esimese, Laurits teise ja Mihkel kolmanda ning viimase külma kivi vette.“

Mihklipäevaks püüti lõpetada kõik suuremad välised tööd.

Selle kohta öeldi: „Mihkel ajab inimesed taredesse ja kambritesse. Kõigist teistest saab tema jagu. Ainult need, kellele laisa pass kaela tuleb siduda, hakkavad temale vastu.“

„Kes peale mihklipäeva külvab, otsib järgmisel suvel põllupeenardelt üksikuid kõrsi,“ räägiti Virtsu pool. Ja Kullamaa kandis arvati: „See narrib ja naerab põldu, kes peale mihklit sinna jätab veel viljakuhilaid.“

Ainult kapsaid tohtis peale mihklipäeva veel kasvama jätta. Selle kohta räägiti koguni, et kui mihkli ööks siduda kapsapea ümber lõng, siis see hommikuks katki läheb. Nii palju pidid kapsad sel ööl veel kasvama.

Mihklipäeval tuli tappa lambaid, kui taheti, et karja kasvatamine areneks.

Üks lammas tuli ära keeta ja nii ära süüa, et õhtuks ainustki kildu liha järele ei jäänud. Vahuga, mis kogunes keeduveele, pritsiti lauda seinu.

Vikatid ja sirbid pandi mihklipäeval seina. Siis pidi neil järgmisel aastal rohkesti tööd olema.

Karjastele anti mihklipäeval kaasa pooltavalisest toiduportsionist. See pidi tähendama, et nende tööst nüüd kuigi palju kasu ei ole. Loomade koduseid toiduhulki suurendati aga nüüd poole võrra. Karjamaade asemele aeti loomi siitpeale sageli põldudele ja heinamaadele.

Kes enne mihklipäeva kandis taliriideid, sattus naabrite naeru alla. Seda aga, kes peale mihklipäeva käis kergetes suveriietes, peeti edevaks alpijaks.

„Mihkel hoolitseb selle eest, et kasukad kauasest seismisest koitama ei läheks“ räägiti Tuudil.

„Kui mihkel möödas, hakkab ahi metsa peale mõtlema,“ ütles Märjamaa rahvas. Harju Kabalas ja Konuveres räägiti aga, et kilkidel algavad nüüdsest peale veel palavamad päevad kui suvel. Sellega mõteldi, et pärast mihklipäeva enam ilma ahjusid kütmata läbi ei saa.

„Poistele-tüdrukutele tulevad mihkli kaudu kibedad päevad,“ arvati Rumba pool. „ Mihkel toob nad lakast isa-ema selja taha.“ Sellega taheti ütelda, et pärast mihklipäeva on lakas magamise aeg möödas, kuna nüüdsest alates „hallikirju habemega ööd mööda maailma hakkasid hulguma“